Malugiuk: Immikkoortoq una 2014-mi aappaassaa saqqummiunneqarpoq.

Saqqummersitaq siulleq 23. januaari 2014-mi saqqummertoq Ukiumoortumik Paasissutissat, 1. juli 2014-mi pissarsiarineqarsinnaavoq.

 

Isertitat agguarsimanerat

Immikkoortumi uani sammineqassapput 2002-miit 2013-mut isertitat agguarsimanerat. Kisitsisit pineqartut nunanut avannarlernut sanilliunneqarput. Sanilliussinerilli mianersortunnguamik pineqassapput.

 

Isertitat agguataarsimaneri assigiinngitsunut pingasunut immikkoortinneqarput. Isertitat tamarmik agguarsimanerat Gini-koefficienti atorlugu ersersinneqarput, piitsuususermut qanissutsip (at-risk-of-poverty rate) isertitakinnerit ersersippai, ratio-80/20-mi ersersinneqarput isertitaqqortunerit aamma isertitakinnerit nikingassutaat.

 

Titartagaq 7.1. Gini-koefficienti 2002-2013

Malugiuk: Gini-koefficient 0-miikkuni iseritat tamarmik naligiissapput, 100-miikkuni isertitat nikingalluinnaqqissaartuussapput.

Najoqqutaq: http://bank.stat.gl/INNF1

 

Titartagaq 7.2. Piitsuussusermut qanissuseq 2002-2013

Malugiuk: ROP40, ROP50 aamma ROP60-it takutippaat innuttaasut inoqutigiit akornanni isertitat agguaqatigiissillugu isertitaanit 40 pct.-mik, 50 pct.-mik aamma 60 pct.-mik mikinerusumik isertitalinnit najugallit.

Najoqqutaq: http://bank.stat.gl/INNF1

 

Titartagaq 7.3. Isertitaqqortuut aamma isertitakitsut agguarsimanerat 2002-2012

Malugiuk: Titartakkami takutinneqarpoq ratio-80/20, isertitaqarnerpaat 20 pct.-it aamma isertitakinnerpaat 20 pct. agguataarnerinut tunngasut.

Najoqqutaq: http://bank.stat.gl/INNF1

 

Isertitat agguataarsimaneri assigiinngitsut tunngavigalugut takutinneqaraluartut, erserpoq immikkoortitseriaatsit assigiinngitsut pingasut assigiiaartuumik takutsitsisut. 2004-mi 2005-milu isertitat nikingassutaasa annikilleriarujussuarnerat immikkut maluginiarneqarsinnaavoq, tassunga pissutaasinnaavoq 2005-mi akileraartarnerup allanngornera. Taamani inummut akileraarutissanut ilanngaatit 40.000 kr.-iusimagaluartut 48.000 kr.-inngortinneqarput saniatigullu nalinginnaasumik akileraarutissanut ilanngaat 8.000 kr.-usimagaluartoq 10.000 kr.-inngortinneqarluni, taamaaliornerup saniatigut akileraarut 2 procentimik qaffanneqarpoq. Allannguinerit malitsigaat isertitakinnerit akileraanikinnerisalernerat akerlianillu isertitaqarnerit akileraarnerisalernerat, taamaakkaluartorli akileraarutitigut isertitat nikippallaanngillat.

 

Titartagaq 7.4. Nunani avannarlerni EU-milu Gini-koefficienti 2011

Malugiuk: Gini-koefficient 0-miikkuni iseritat tamarmik naligiissapput, 100-miikkuni isertitat nikingalluinnaqqissaartuussapput.

Najoqqutaq: Nordisk Ministerråd

 

Titartagaq 7.5. Nunani avannarlerni EU-milu piitsuussusermut qanissuseq 2012

Malugiuk: ROP50 aamma ROP60-it takutippaat innuttaasut inoqutigiit akornanni isertitat agguaqatigiissillugu isertitaanit 50 pct.-mik aamma 60 pct.-mik mikinerusumik isertitalinnit najugallit.

Najoqqutaq: Nordisk Ministerråd

 

Titartagaq 7.4 aamma titartagaq 7.5 takuneqarsinnaavoq Kalaallit Nunaanni isertitat nikingassutaat nunanut avannarlernut sanilliullugu annertunerusoq. Isertitat nikinganerat EU-mut sanilliukkaani Kalaallit Nunaanni isertitat nikinganerat annertunerulaarpoq, piitsuussusermut qanissuseq EU-mut sanilliullugu Kalaallit Nunaanni appasinneruvoq, tassani apeqqutaanani agguaqatigiissitsinermi 50 pct. imaluunniit 60 pct. atorneqarnersoq.